[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

magama ‹37›

1. uneseisundis olema, mitte ärkvel olema. Magama heitma, minema. Pugesime, kobisime vaikselt magama. Ants ei jäänud, uinunud kohe magama. Keeras enda heintesse magama. Magab voodis, diivanil, põrandal. Magab selili, külili, kõhuli, kõveras. Magab rahulikult, vaikselt, magusasti. Magab nohinal, norinal, norsates. Magas kui kott, nott, surnu. Mees muudkui põõnas, norises magada. Magab rasket, sügavat, õiglase, õndsa und. Magab lõunani, hommikuti kaua. Magasin päeval mitu tundi, korraliku peatäie, une täis. Magasin talvelgi lahtise aknaga. Ema pani lapsed magama. Ei saanud öösel silmatäitki magada, olen kaks ööd magamata olnud. Kaua sa ikka magada jõuad! Mind ei lastud enam kauem magada. Aja isa magamast üles! Merekohin uinutas (mu) magama. Magas end (purjusolekust) klaariks, pea selgeks. Tüdrukud magasid suvel aidas. Sõdurid magavad lahtise taeva all. Magasin öö sõbra pool. Küla magab alles, üheski aknas pole valgust. Halvasti magatud, peaaegu magamata öö. Kass magab päikesepaistel. Metsas sattusime magavale jänesele. Karu magab talveund. | piltl. Põllud magavad, maa magab lumevaiba all. Kõik on vaikne ja liikumatu – meri magab ja mets magab. *Päike magab alles, aga juba tõuseb isa ja võtab kase oksast vikati. R. Soar. || piltl surnuna lamama, surnuna puhkama. Igavest und magama. Isa magab juba ammu mullas. Jaan sängitati kodukalmistule magama. Selles lahingus läks, pandi palju mehi magama. *Meid magab siin üldiselt vähe, mitte nii nagu Hilovos, kuhu on maetud peaaegu terve eesti pataljon. J. Peegel.
2. piltl (hrl. inimese kohta:) tegevusetu olema v. väga aeglaselt midagi tegema. Mis te magate, tegutsege! Meie koondasime vägesid, aga ega vaenlanegi ei maganud. Astu, liigu, liiguta end kiiremini, mis sa magad! *Mina ei saa aru, mis nad siin sügisel magasid, et ei saanud küntud. M. Traat. || mitte toimima, otsekui uinuvas seisundis olema. Aastaid maganud ürginstinktid võivad taas ellu ärgata. *Lollid kelmust ei tee. Loll on püha, tema ajud magavad ... E. Rand (tlk).
3. kõnek kellegagi seksuaalvahekorras olema, suguliselt läbi käima. Rolf kelgib, et on seitsme tüdrukuga maganud. Kergete elukommetega naine magab ükskõik missuguse mehega. *Nad magavad oma armukesega, aga kodus teab naine, et neil on koosolek .. T. Vint. *See kristlaste kuningas tahab mu tütart endale magada saada. H. Saari (tlk).

[midagi] magama panema
midagi tulutult kulutama, raiskama. *Ja nii ongi siis see maailmatu hulka raha joomisega magama pandud. E. Kippel. *".. et sa tühja asja peale nii palju aega magama pead panema, see ei kõlba kuradilegi,” pomises Alla .. E. Rängel.

maha magama

1. magades teat. aega mööda saatma. Pool päeva magad maha, millal sa tööd teed? *„Niisugust ööd on patt maha magada,” leidsime nagu üks mees. J. Tuulik.
2. millegi õiget aega mööda laskma, seda mitte kasutada suutma. Ootasime aegsasti tee ääres, et bussi mitte maha magada. Kell juba nii palju – jälle magasime päevauudised maha. Magas maha haruldase võimaluse, paraja silmapilgu, hea juhuse. *Ordumeister on ju kõik ettevalmistused [maa kaitseks] nagunii kõige lubamatumal kombel maha maganud ... J. Kross.

sisse magama
mitte õigel ajal ärkama, magamise tõttu kuhugi hilinema. Magasin hommikul sisse ja jäin tööle hiljaks. Pane äratuskell tirisema, muidu magad sisse, jääd rongist maha. Palus end pool kuus äratada, sest kartis muidu sisse magada.

välja magama
magades end korralikult välja puhkama, unetarvet täiel määral rahuldama. Homme on pühapäev, saab korralikult välja magada. Kibekiirel heinaajal ei olnud aega end välja magada. Reisiväsimus on välja magatud. || end kaineks, pead selgeks magama. Maga end välja, joobnuna ei tohi rooli istuda. Mees magab toas peatäit, viinaväsimust välja. Joobnu viidi soolaputkasse, kainestusmajja välja magama.

ära magama

1. midagi magades mööda saatma. Magame selle öö siin ära, eks hommikul rändame edasi.
2. magamisega millegi korrast äraminekut põhjustama. Heitis rõivastega magama, hommikuks oli ülikond ära magatud ja kortsus. Äramagatud loppis nägu. *Kes teab kes ta käe võis ära magada, magatud ta on, et ta [viskamisel] pihta ei saa. J. Lintrop.
3. magades surnuks muljuma v. lämmatama. Emis oli kaks põrsast ära maganud. || lasudes rikkuma. Palgihunnik on rohu enda all ära maganud. Lumest äramagatud oras.

sisse
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna illatiivilõpuga›
1. millegi sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks. Valas piima tassi sisse. Pani raha ümbriku sisse. Peitis varanduse maa sisse. Ärge astuge pori sisse. Saabaste sisse mahtusid ka villased sokid. Tegi endale heinte sisse aseme. Puuris seina sisse mitu auku. Puujuured ulatuvad sügavale maa sisse. Tee viib paksu metsa sisse. Algul elasin äärelinnas, pärast sain korteri linna sisse. Kuu kadus pilvede sisse. Jaanalind peitis pea liiva sisse. Kingitus pakiti karbi sisse. Keeras lilled paberi sisse. Mähi laps teki sisse. Seda toitu ei võta ma enam suu sissegi 'ei söö enam kunagi'. Vaatas naisele sügavasti silma sisse 'otse silma'. Sosistas naabrile midagi kõrva sisse 'kõrvaaugu juures'. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Sadam jääb 35 km jõe suudmest maa sisse '35 km sisemaale'. *Juss oli fakiir, neelas mõõka ehtsalt, aga Uugu mõõk läks käepideme sisse, kui ta otsa suhu pani. H. Kiik. || (inimese, tema siseelu kohta). Mis sinu sisse küll on läinud, et sa nii okkaline oled! *„Kes teda teab, miks ta enda maha laskis,” vastas eit, „kes teise sisse näeb.” A. H. Tammsaare. *Ta tahtis.., et see jääks mehe sisse, temale, Mildale kuulmatuks ja teadmatuks.. R. Põder.
2. millegi hulka, sekka lisaks. Hinna sisse on arvatud ka veokulud. Väiksed liigud käisid kauba sisse.
3. (pühkides) millegi vastu, millegi külge. Pühkis käed kaltsu sisse puhtaks. Pühib pihud põlle sisse. Kuivatas jalad vana räti sisse.
4. millegi raamidesse, piiridesse. Viga mahtus lubatud vahemiku sisse. *Kraavi peaks kaevama Pearu maa sisse, üsna tema krundile, ja mätas ainult ühele poole – tema poole. A. H. Tammsaare. | (ajaliselt). Jooksja tulemus mahtus kontrollaja sisse. Valmimistähtaeg peaks jääma kahe kuu sisse.
5. kasut. viitamaks olukorrale, seisundile, millesse siirdutakse. On aeg tõsta halastus ja ligimesearmastus jälle au sisse. Ära tõuka mind patu, hukatuse, õnnetuse, kiusatuse sisse! Nüüd oleme küll häda sisse sattunud. Tütar sai rikka elu sisse. *Sest igaüks, kes on ristitud Issanda nime sisse, on surnud oma vanale elule. A. Kalmus. *See kurbus tegi ta nii tühjaks, et ta uuesti une sisse vajus. M. Saat.
6. kasut. viitamaks objektile, millega seotud tegevusse paigutatakse kapitali, raha vms. Pani kogu oma raha väikeettevõtte sisse. Paigutas oma varanduse õigel ajal kaubalaevade sisse. Olen kogu oma nooruse talukoha sisse matnud. *.. meresõit ja kalaäri on ikkagi õnneasjad. Maa sisse pandud raha, see on kindel kapital. H. Sergo.
7. hrl van kasut. viitamaks olendile, asjale v. nähtusele, kellesse v. millesse, keda v. mida usutakse. Kõikumatu usk jumala sisse. Naine uskus tablettide tervistava toime sisse. *Ma usun sinu sisse, Anu, ja katsu sina ka kõigest omast väest minu sisse uskuda. J. Peegel.
8. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Töövõtted tuleb harjutada käe sisse. Need õpetused on mulle juba ammu pealuu sisse kulunud. Ütles teisele suu sisse, mida ta temast arvab. Ära mind selle supi sisse sega! Vanapoiss lausa upub raha sisse.
II. ‹adv›
1. sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks; koostisesse, hulka, sekka. Lumi tuli saapasäärest sisse. Toppis jala püksisäärest sisse. Kingad lasevad vett sisse. Higinired jooksid avatud pluusikaelusest sisse. Kuiv puit ei võta naela sisse. Otsi sobiv kauss ja pane kompvekid sisse. Pani teele sõstramoosi sisse. Sööge nii palju, kui sisse mahub. Haigel ei lähe enam söök ega jook sisse. Mees kisub ahnelt suitsu sisse. Laps tõmbas sisse jäist õhku ja külmetus. Korvpallur viskas jällegi sisse 'korvi'. Väravavaht ei lasknud ühtegi palli sisse 'väravasse'. Kalamees viskas õnge sisse 'vette'. Sõnnik tuleb sisse 'maasse, mulda' künda. Lehm sattus sohu ja vajus sisse 'pehmesse pinnasesse kinni'. Vankrid vajusid porisel teel kuni rummuni sisse 'porisse kinni'. Välk lõi (majja) sisse. Auto sõitis eessõitjale tagant sisse 'otsa'. Kaupmees pakkis kauba sisse. Kirikutorni olla küla kauneim neitsi sisse müüritud. Kindlus piirati sisse. Määris ööseks jalad kreemiga, salviga sisse. Repertuaari sokutati sisse ka paar šlaagrit. Kontrolltöösse on paar viga sisse lipsanud. Hinded kanti päevikusse sisse. Artikkel läheb lehte sisse. || ka väliselt, pealispinnale nähtavaks. Pudelile tuli pragu sisse. Põletas kapale kirjad sisse. Pressis pükstele viigid sisse. Lõikasin habet ajades sisse. || auku, lohku. Ta on tugevasti kõhnunud, põsed, palged on sisse vajunud. Haige on näost üsna sisse langenud. Tõmba kõht sisse! Rind sisse, õlad ette! || siseruumi(desse), majja, katuse alla; muule kitsamalt piiritletud alale. Palun astuge, tulge sisse! Külalised paluti, kutsuti sisse. „Sisse!” hõigati toast. Astu vahel meile, meie poole ka sisse! (küllakutsena). Inimesi vooris sisse ja välja. Ruum oli rahvast täis, meie ei mahtunudki sisse. Ära sa koera sisse lase! Kedagi polnud kodus, me ei saanud sisse. Muud ei jää üle, tuleb aknast sisse ronida. Pane uks kinni, külm tuleb sisse! Seinapragudest lõõtsus sisse jäine tuul. Katus oli katki ja vihm sadas sisse. Pliit ajab suitsu sisse. Too pesud sisse, vihma hakkab sadama. Lilled tuleb enne külmade tulekut sisse tuua. Jõululaupäevaks toodi heinad sisse. Õhtul aeti loomad sisse 'lauta'. Ööklubisse, kinno ei lastud meid sisse, peeti liiga nooreks. Ta võetakse homme haiglasse sisse 'haiglaravile'. Millal rong sisse 'jaama' tuleb? Laev tuli sisse 'sadamasse'.
2. osutab inimese iseloomule, hingele, mõtetele, harjumustele. Mis sulle ometi sisse on läinud? Talle on nagu kurivaim, paha vaim sisse läinud. *Kui salavimm ja umbjonn jäävad sisse, välja harjumata, kalestub lapse süda.. M. Traat. || koos vastava verbiga osutab mingi hoiaku, harjumuse kujundamisele v. juurdumisele. Viisakus on poisile maast-madalast sisse kasvatatud. Hakkas lapsele varakult häid kombeid sisse harjutama. Püüab noortele suuri ideaale sisse istutada. Sisse juurdunud väärkujutlus. *Vanast Kreekast on meile koolipõlvest saadik sisse tuubitud ettekujutus, et seal valitsesid vaimsed huvid.. A. H. Tammsaare.
3. koos vastava verbiga osutab millegi purustamisele, kokkulangemisele v. hävimisele; katki, puruks, kokku. Poisil löödi, taoti nägu, hambad sisse. Keegi on akna sisse löönud, visanud. Küll siin on aknaid sisse pekstud! Kui lahti ei tee, lööme ukse sisse! Koobas, kaev varises sisse. Pehkinud katus ähvardab sisse vajuda. Lagi, korsten on sisse langenud. Äkki hakkasid kivid liikuma ja pinnas vajus mürinal sisse. *Ruhviseina rõhus meri küll sisse, aga ahtrisalong pidas vastu. H. Sergo.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingisse olukorda, seisundisse, olekusse siirdumisele. a. (seoses millegi alustamisega, tegevusse rakendamisega, kasutusele võtmisega v. millegi käivitumisega). Õpetaja juhatas tunni sisse. Uus kirik õnnistati, pühitseti sisse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Lülitas raadio, televiisori sisse. Autojuht lükkas sisse kolmanda käigu. Viidi sisse mitmeid uuendusi. Riigis seati sisse eriolukord. Võtsime kohad, järjekorra varakult sisse. Võtke sisse lähteasend! Pidu sai õige hoo sisse. Õhtuks tuli väsinud meestele elu, eluvaim jälle sisse. Kassile tuli särts sisse, kui hiirt nägi. Taimed on jõudsa kasvuhoo sisse saanud. *Valmis sõrru ja alles lagakil laasmaa piiril oli Kurgla rahvas töörinde sisse võtnud. J. Kross. *Ta püüdis hobust tagasi hoida, kuid see oli paraja tuuri sisse saanud ja ei teinud märkamagi. H. Laipaik. b. (täbara olukorra, vahelejäämise puhul). Õpilane keerutas, rääkis ennast sisse. Jäi vahele ja vedas ka kaaslased sisse. Nii haledasti pole ma enne sisse kukkunud! Vaata ette, see tegelane mässib sindki sisse. Sisse lendasid, suli! c. (seoses millegi ettevalmistamisega järgnevaks kasutamiseks v. tegevuseks). Uus auto pole veel sisse sõidetud. Suusad tuleb korralikult sisse sõita. Trampliin, tee on sisse sõitmata. Latikate püügil on oluline püügikoht sisse sööta. Uued kingad tuleb sisse kanda. Orkester mängis uue loo sisse.
5. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. sisse andma, sisse keetma, sisse kirjutama, sisse magama, sisse maksma, sisse murdma, sisse nõudma, sisse ostma, sisse tegema, sisse tooma, sisse vedama, sisse vehkima, sisse võtma

elu sisse ajama ~ lööma ~ puhuma vt elu

hinge sisse puhuma ~ ajama, hinge sisse saama vt hing [1]

hääli sisse lööma ~ panema ~ tõmbama, hääli sisse saama ~ võtma vt hääl

raha sisse tegema vt raha

sõitu sisse lööma ~ tegema vt sõit

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv